Me ei oodanud uue põlvkonna Volkswagen Jetta sedaanilt mingit läbimurret — ja juba enne hindade avalikustamist pidasime seda kompromissiks. Nüüd, kui numbrid on teada, on pilt veelgi vähem meelitav. Kohaliku tootmiseta ja kalli logistikaga suudab Jetta hinnapoolest reaalselt konkureerida vaid Mazda 3 sedaaniga. Kõik teised selle segmendi konkurendid on odavamad. Seega võtsime testi alla kõige taskukohasema Jetta — varustatud baasmootoriga 1,6-liitrise mootoriga.
Eelmise põlvkonna müügiandmed näitavad, et kaks kolmandikku Jetta ostjatest valib 110-hobujõulise baasversiooni. Kia Cerato, segmendi enimmüüdud sedaan, räägib hoopis teistsugust lugu: enamik ostjaid eelistab 150-hobujõulist kahe-liitrist mootorit. Seega valisime selleks võrdluseks just sellise Cerato — ja otsustasime hinnavahe kõrvale jätta, sest võimsam Kia on tegelikult odavam auto.
Välimus: kroom vs lihtsus
Volkswagen jätab esmapilgul luksuslikuma mulje tänu julgele esiosale, mis on külluslikult kroomdetailidega kaunistatud. Kuid lähemalt vaadates näivad rattad kummides ebamugavalt madalal rippuvat — justkui 6,1-tolline maapinnavahe (mida kinnitasid ka meie enda mõõtmised) oleks lisatud alles pärast seda, kui kere jooned olid juba paika pandud. Läveplastikud annavad küll vastupidavuse tunde, kuid juhivad ainult tähelepanu kereosade ebaühtlastele vahedele. Cerato disain on lihtsam, kuid selle koostekvaliteet on märgatavalt ühtlasem.
Salongi kvaliteet ja tehnoloogilised omadused
Jetta ukselingid asetuvad loomulikult käe alla ning Volkswagenile omane läbiproovitud ergonoomika — rooli, pedaalide ja istme omavaheline suhe — on endiselt paigas. Armatuurlaud jätab tugeva esmamulje:
- 8-tolline puutetundlik meediasüsteemi ekraan asub keskselt esiplaanil
- Digitaalne armatuurlaud lisab moodsa ja tehnoloogilise tunde
- Kolm seadistatavat kuvapaigutust ning tosin ambientvalgustuse värvi
- Kuvarežiimide vahetamine käib rooli peal asuva eraldi View-nupu kaudu
Samas on osa tehnoloogiast pigem näiline kui sisuline. Vajutades nuppu, millel on juhiabisüsteemide ikoonid, ilmub ekraanile otsekohene teade: “Võti ei tööta.” Baas-1,6 Jetta-l puudub adaptiivne püsikiirushoidik ja igasugused radaripõhised süsteemid — ning Volkswagen ei vaevunud ilmselt nuppu eemaldama.
Mujal tehtud kokkuhoidu on raskem ignoreerida:
- Kindaboksi valgustus puudub
- Tagaistmetel puuduvad õhutusavad
- Pagasiruumi kaas on vooderdatud vaid poolenisti, nähtaval on lahtised juhtmed
- Läbi pakiruumi läbipääsuava on näha teravaid metallservi
Kia tuleb kõigi nende detailidega paremini toime. Plastik katab metalli ning ühtegi ülalnimetatud probleemi ei esine. Cerato salong on stiililt tagasihoidlikum, kuid paigutus on sama läbimõeldud. Selle füüsilised meediasüsteemi nupud on intuitiivsemad kui Jetta puutejuhtimine, ning sisseehitatud navigaator — kasutatav nutitelefoni jagatud internetiühenduse kaudu — on linnasõiduks tõeline pluss, isegi kui menüü integratsioon pole sujuv ja salongis puudub kell. Jetta enda navigatsioonisüsteemil seevastu puuduvad liiklusandmed. Ja telefoni kaabliga ühendamiseks läheb vaja USB-C juhet — see pole ikka veel iseenesestmõistetav varustus.
Pagasiruum, tagaistmete mugavus ja praktilisus
Mõlemad sedaanid pakuvad võrreldavat pagasimahtu — sarnane pagasiruumi maht, laadimiskõrgus ja seljatugede allalaskmise paindlikkus. Vooderdus on mõlemal lihtne, õhukeste riiulite ja paljastatud metalliga. Cerato pagasiruumi kaas avaneb umbes kolm sentimeetrit madalamalt, kuid see hüvitatakse täismõõdus varurattaga ja külgriba abil väiksemate kottide kinnitamiseks.
Tagumises salongis on kallim Jetta mugavam koht:
- Pikematel reisijatel on rohkem põlveruumi vastu esiistme seljatuge
- Hästi paigutatud ukse käepide toetab loomulikku käeasendit
- Kolm täiskasvanut mahuvad kõrvuti ilma kitsikustundeta
- Täielik istmesoojendus — nii iste kui seljatugi — nii ees kui taga
Cerato jääb paari sentimeetri võrra maha põlveruumi osas ja soojendab ainult istmepatja, mitte seljatuge. Jäigemad seljatoed muudavad erinevuse pikematel sõitudel märgatavamaks.
Sõidumugavus ja vedrustuse võrdlus
Kaheliitrine Cerato on meie võrdlustestides varemgi osalenud ning sõidumugavus oli juba siis kõneaineks koos Hyundai Elantra ja Toyota Corollaga. Seekord 16-tolliste ratastega on olukord mõnevõrra ühtlustunud — kuid mitte dramaatiliselt paranenud. Siledal teel sõidab Kia tõeliselt tasakaalukalt ja neelab suuremad löögid tõhusalt. Probleemiks on teepinna tekstuur: lühikesed, katkendlikud lained võimenduvad vedrustuse poolt, eriti suurematel kiirustel, ning kõrgsageduslik vibratsioon konarlikul asfaldil on häirivam kui peaks.
Jetta tundub siledal kiirteel viimistletum — seal on isegi kerge vihje sellisele luksuslikule “hõljumisele”, mida ootaksid suuremalt Volkswagenilt, ning see tuleb väiksemate teekonarustega toime elastsemalt. Kuid kiirteelt lahkudes muutub olukord kiiresti. Teravaservalised augud tekitavad valjusid, karme lööke. Mõlemad autod saavad konarlikel teedel sama hinnangu: jäik. Akustiline mugavus on samuti üldjoontes võrdne — Cerato rehvid on müramad, kuid tee- ja tuulemüra on Jettas paremini summutatud. Mida Volkswagen ei suuda varjata, on tema enda mootor: monotoonne, iseloomutu urin, mis muutub kiiresti tüütavaks.
Mootori jõudlus: 1,6 Jetta vs 2,0 Cerato
Jetta 110 hobujõudu ja 155 Nm ei ole lihtsalt piisavad sellise suurusega auto jaoks. Tavapärane kiirendamine valgusfoorist tähendab teisel käigul pöörete kerkimist 3500–4000 pöördeni minutis — samas kui salong muutub valjuks juba 2000–2500 pöörde juures. Iga tõsisem möödasõit nõuab kuuekäigulise automaatkäigukasti alandamist kahe, kolme või lausa nelja käigu võrra, ning need vahetused pole kuidagi sujuvad. Tulemuseks on kogemus, mis on tõmblev, mürarikas ja aeglane. Pidurid väärivad vähemalt tunnustust: pedaali tunnetus ja reageerimine on prognoositavalt head, erinevalt Cerato omadest, mis nõuavad oodatust rohkem jõudu.
Cerato kaheliitrine mootor, seevastu, tõmbab meelsasti juba madalatelt pööretelt ega tee probleeme möödasõiduvõimsuse leidmisel kiirteekiirustel. Selle kuuekäiguline automaatkast vahetab käike harvemini ja mõnevõrra vähem dramaatiliselt. Ka sõidurežiimid on läbimõeldumad:
- Sport — teravdab gaasipedaali reageerimist, lubades käigukastil samas ikkagi üles vahetada; aktiveeritakse käigukangi kaudu
- Eco ja Comfort — ligipääsetavad eraldi nupu kaudu
- Smart — adaptiivne režiim, mis kohandub sõidustiiliga, kuigi praktikas on kasu raske tuvastada
Käitumine ja sõidudünaamika
Käänulisel teel on Jetta nauditavam sõiduelamus. See kaldub kurvides, kuid jääb prognoositavaks, ning roolil on selge, loomulik tagasiside. Seal pole Euroopa turu Volkswagenile omast täpsust, kuid see äratab siiski usaldust.
Cerato rool on selle dünaamiliselt nõrgim koht. See tundub üle abistatud ja kunstlikult ise-tsentreeruv — isegi parkimiskiirustel on märgatavalt tahtlik tagasi-keskele liikumine, ning roolijõud madalatel kiirustel on suurem kui peaks. Sellega harjub, kuid see vähendab muidu nauditava sõidu elamust.
Kokkuvõte: kumb sedaan osta?
Jetta probleem ei ole ükski üksik puudus — vaid see, et selle tugevused ja nõrkused on nii halvasti tasakaalus. Terava välimuse nurjab alavõimsusega mootor. Mugava salongi rikuvad jäik vedrustus ja pealetükkiv mootorimüra. Kas soovid palju võimekamat 1,4 TSI-d? See maksab märkimisväärselt rohkem. Ja kui varustada meie Kia Jetta tasemele vastavaks — lisades nahkistmed elektrilise reguleerimisega, LED-esituled ja 17-tollised rattad — jõuad Cerato GT Line+ versioonini, mis on ikkagi odavam. Matt, Jetta.
Jetta kõige realistlikum koht on ettevõtte autopargis, kus mark kannab kaalu traditsiooni tõttu. Mõtle sellele nii: Audi A8 läheb tippjuhtkonnale, A6 osakonnajuhtidele, Passatid keskastme juhtidele ning Polo või Rapid mudelid piirkondlikele esindajatele. Jetta täidab tühimiku kontoritöötajate jaoks, kes pole päris Passati tasemel. Sellest kitsast nišist väljaspool on tõeliselt raske leida põhjust eelistada Mehhikos toodetud Volkswagenit Kiale.
See on tõlge. Originaali saab lugeda siit: https://www.drive.ru/test-drive/kia/volkswagen/5f105d4dec05c4147d0000e7.html
Avaldatud oktoober 27, 2022 • 6m lugemiseks
